Istun rahulikult matemaatika tunnis ja järsku tunnen, kuidas ülahuulele midagi sooja voolab. Jälle jookseb ninast verd. No hea küll, küsin tunnist välja ja lähen vetsu poole, käed nina alla aetud, et võimalikult vähe põrandat määrida. Millegi pärast on see väga tähtis. Ei tea miks. WCst tuleb välja see sama matemaatika õpetaja, kes mulle parasjagu tundi peaks andma, väike poiss käe otsas. Nad mööduvad ja lähevad mööda koridori, tagasi vaatamatta. Müstika. Vetsus keerasin kraani lahti ja hakkasin käsi loputama, nina endiselt tilkus verd ja ei tundunud kuidagi järele jääda. Pihud on triiki verd täis. Tundub, nagu ei asi ei lähe sugugi paremaks ja järjest rohkem ja rohkem määrduvad riided ja kogu see väike kraanikauss. Uni sai enne otsa, kui kogu see pilt jõudis väga punaseks minna.
*Huvitav on see, et kui ma mõtlesin selle blogi update'imise peale, hammaste pesemise ajal, siis mul hakkas ninast verd jooksma.
