Pidin Venemaale sõitma sotsialistlikke saavutusi pildistama. Öösel, elektrijaam oma mustuses ja uhkuses, oma soojust juhtivate torudega nii maa all, kui ka maa peal. Kõrval räämas ja kössi vajunud hütid, millest oleks just kui kogu õhk välja imetud. Maja ees seisab vana naine, minu vana-vanaema tuttav, kelle näojooned nii väga sarnanevad Charles Bukowski omadega. Kustutan sigareti ja kallistan seda tuttavat inimest.