Ärgates oli tunne, et ma oleks juba kord ärganud ja sellist und näinud. Deja vu äratus - midagi uut! Niisiis, uni ise oli selline tore, ma ei saanudki täpselt aru, kas ma olen ninaga vastu (teleka)ekraani või siis maailm oligi ümberringi selline kergelt kandiline. Nagu vanas Nintendo mängus, rugby mängus. Neli kaitsemängijat jooksid reas minu poole; kõigil olid põrssanahad kaenlas. See ei meenutanud küll eriti jooksu - nad oleks nagu õhus rippunud ja jalad pendeldasid neil paremalt vasakule. Halb graafika, algeline mäng, 2D. Peade asemel olid mehikestel Super Mario mängust tuntud seened. Hübriid mäng oli see.
